vanaisa tegeleb meediaga;
isa on üks kogudusevanematest, jutlustab, juhib ülistustiimi;
ema on üks üks ülistusjuhtidest, ja naisteteenistuse juht;
vanem poeg teeb pilte ja videosid, meedia-ala spets;
vanem tütar on lastetöö juht, laulab ülistusmeeskonnas;
noorem tütar mängib bassi ja trumme ülistusmeeskonnas, ja aitab igas teises meekonnas, kus parasjagu vaja. Tema on minu kursaõde MCAN'is ja väga hea sõbranna;
noorem poeg on 8 aastane ja meenutab väga Jakobit;
Ükski pere pole ideaalne, aga nende pere on õnnistuseks väga paljudele. Nende panus kirikus ja inimestesse on suur. Samuti on nad kiired märkama teisi, kes vajavad miskit või on mingil põhjusel üksi.
Kuna pere noorema tütrega saan hästi läbi, siis isegi enam veel austan seda perekonda. See noor andekas naine on olnud mulle toeks terve aasta jooksul. Sõprus temaga on nagu kingitus taevast.
Ka pereema on olnud mulle suureks julgustuseks ja abiks sellel aastal, eriti ärevushäiretega. Lõpetamisel ta ütles: "plaksutan ja elan sulle kaasa nagu ema, sest sinu perel polnud võimalik tulla". Mul oli kahju, et mu vanemaid siin polnud (mis oli aga siiski mõistlik), aga samas lohutav, et keegi plakutab uhkelt tunnistuse vastuvõtmisel.
Igastahes. Mu tänase postituse mõte on isadepäev. Pere vanaisa kutsus mind koos tema perega õhtust sööma, mis on nende traditsioon isadepäeval. Vanaisa, kaks last ja nende pered, mis tegi kokku 13 inimest.
Olime suure hotelli uhkes restoranis. Reegel number 1: söö palju jaksad! sest tegu oli buffee-restoraniga.
Helistasin õhtul oma isale, et soovida ilusat (hollandi) isadepäeva. :)
No comments:
Post a Comment
Tänud! :)