Tunne kohta, kus elad

Viimasel nädalal olen vähem tööd teinud kui tavaliselt. (Kes siis ei tea, siis töötan kiriku heaks maalrina.) Kuid selle eest olen saanud tundma inimesi, kes mu ümber on. Kui paar nädalat tagasi olin kutsutud noore abielupaarile külla - Luuk ja Naomi - siis sel nädalal sain veel veeta aega kahe teise perega. Tean neid kõiki juba kooli algusest peale, aga polnud enne midagi koos ette võtnud.

Teisipäeval käis minul külas Marlyne koos oma poja Jhonny'iga, kelle nime ma arvatavasti kirjutasin valesti. Marlyne on päris Surinaamist, kuid kes paremat elu otsides jõudis Hollandis üle 20 aasta tagasi. Naine on vastutav kiriku raamatupoe eest ning sellest sügisest raamatupood laieneb ning on avatud ka nädala sees ja Maryline peab lausa äriplaani koostama.
Sõime koos õhtust ning saime üksteist paremini tundma koos mõtiskluste ja naeruga.

Neljapäeval aga kutsus mind Ruud enda ja naisega väikesele paadimatkale. Ruud on see mees kirikus, kes hoolitseb sealse maja eest põhiliselt. Tema märkab ja teeb palju väikesi ja suuri praktilisi töid. Tema on ka üks minu ülevaatajatest, kellele pea igal hommikul kohvi pakkusin. Ta on üks humoorikas töine mees.
Neljapäeval siis oli abikaasa Lies valmistanud maitsva roa ning hiljem näitasid nad pilte misjoni-aastatest, kus nende lapsedki koos Aafrika lastega koos koolis käisid. Peale selle kuulsin vahvaid lugusid, näiteks kuidas nende teise tütre sünni puhul õnnistamise enda aias korraldasid, ning naabrid moslemid selleks puhuks lehma tapsid ning mitme taustaga usklikud ühe laua taga tähistasid.
Paadisõit oli ka muidugi tore. Nägin veel rohkem Hollandi loodust ning mõistin, kui populaarne on paadiomamine mõnes kandis. Ega sellise suure arvu kanalite juures vist peabki.

Siinses kirikus käivad väga sõbralikud inimesed. Ja mul on hea meel, et lõpuks sain mõnega neist aega veeta väljaspool pühapäeva.


Töö asjadest:
Olin kutsutud tööintervjuule 26ndal juulil. Tegemist on puhastusfirmaga, kes käib koristamas kontorites, loomaaias, kasiinodes ja hotellides. Kandideerisin küll kontorisse, kuid need kohad said juba täidetud ja olin nõus siis hotellide peale üle minema. Esialgu kõik kandidaadid kohtusid juhatajaga ja saime hollandi keelse ülevaate tööst. Üllataval kombel sain palju aru, enamiku olulisest. Ning pärast seda oli individuaalne jutuajamine. Rääkisin esindajaga otse ja ausalt, et augustis olen vaba igal ajal, ja sooviks osalise ajaga töötada ka septembrist, kuid siis võimalik ainult täispäevana esmaspäeva ja nädalavahetusel pärast lõunat. Juhataja oli mõistev, kuid ei andnud mingeid ilmeid, et oleks nii või naa saanud arvata töö saamise kohta. Paar tundi hiljem aga helistas proua tagasi ning leppisime kokku, et 9ndal augustil lähen ja kirjutan töölepingule alla. Pärast 3 kuud tööotsinguid leidsin omale töö!

Magusalõhnaline nädal

Eile olin kutsutud noore perekonnaga õhtust sööma. Seekord ei tahtnud lihtsalt kommikarpi võtta ja köök on täitsa minu pärast (ja kogu ülejäänu terves majas), siis otsustasin küpsetada mõnusa šokolaadi koogi.

Täna aga mõtlesin, et küpsetan küpsiseid. Homme saan töökaaslastele kohvipausi ajal rõõmu valmistada. Peale selle tunnen end nüüd õhtul jälle rohkem naisena, kui pärastlõunal pärast määrivat ja mehist tööd. :)

Amsterdam on minust midagi uut välja toonud: töökuse erinevatel aladel ja äratanud huvi köögis toimuva vastu..