Update

Holland on kohati päikesepaisteline, kuid enamasti pilvine ja törtsutab vihma. Mina olen endiselt suures majas üksinda. Kuidas seis tööga võite küsida? See on nüüd keeruline vastata, sest tegelikult ei ole ma ametlikult tööd saanud, aga midagi muud juhtus.
Kuna ma ei ole just eriti kannatlik lihtsalt istuma, siis pidin midagi tegema peale lihtsalt kodus istumise. Ja kuna kirikus käib suur renoveerimine, siis otsustasin abikätt pakkuda. Lihvisin päevad läbi poste ja uksi, nii et olin ise ühel päeval valge ja teisel päeval punane.
Eile aga Enzo tuli minu juurde uudisega, et nemad kiriku juhatusega ütlevad, et ma ei pea enam tööd otsima, sest nemad annavad mulle tööd. Seega, mida alustasin vabatahtlikult, saab kõik tasustatud.
Seega hommikust lõunani töötan koos meestega renoveerimise kallal, koristan kirikut laupäeviti ja majutan külalisi.

Nüüd teine väike ots. Üks sõber kirikust läheb paariks kuuks Indiasse ning sellel ajal ta rendib oma korteri välja nagu Bed&Breakfast. Ja tal on vaja kedagi, kes inimesi vastu võtab ja uute jaoks korteri valmis seab. Ka selle abistamisega teenin üht-teist.

Kuna mul on vastutus nende asjade ees ja ma siiski loodan leida osalise ajaga töökoha, siis kahjuks ma ei saa juulis koju tulla..

Kokkuvõtteks. Mul pole tööd, aga mul on tööd. Kuid kahjuks pean kojutuleku edasi lükkama augustisse. Tuleb sünnipäeva siin tähistada..

kohalikud uudised

16.06.2013 pidasid Hollandlased (ja mõned muumaalased) isadepäeva. Siin kirikus töötab pidevalt ja usinalt perekond de Geest:

vanaisa tegeleb meediaga;

isa on üks kogudusevanematest, jutlustab, juhib ülistustiimi;

ema on üks üks ülistusjuhtidest, ja naisteteenistuse juht;

vanem poeg teeb pilte ja videosid, meedia-ala spets;

vanem tütar on lastetöö juht, laulab ülistusmeeskonnas;

noorem tütar mängib bassi ja trumme ülistusmeeskonnas, ja aitab igas teises meekonnas, kus parasjagu vaja. Tema on minu kursaõde MCAN'is ja väga hea sõbranna;

noorem poeg on 8 aastane ja meenutab väga Jakobit;

Ükski pere pole ideaalne, aga nende pere on õnnistuseks väga paljudele. Nende panus kirikus ja inimestesse on suur. Samuti on nad kiired märkama teisi, kes vajavad miskit või on mingil põhjusel üksi.

Kuna pere noorema tütrega saan hästi läbi, siis isegi enam veel austan seda perekonda. See noor andekas naine on olnud mulle toeks terve aasta jooksul. Sõprus temaga on nagu kingitus taevast.

Ka pereema on olnud mulle suureks julgustuseks ja abiks sellel aastal, eriti ärevushäiretega. Lõpetamisel ta ütles: "plaksutan ja elan sulle kaasa nagu ema, sest sinu perel polnud võimalik tulla". Mul oli kahju, et mu vanemaid siin polnud (mis oli aga siiski mõistlik), aga samas lohutav, et keegi plakutab uhkelt tunnistuse vastuvõtmisel.

Igastahes. Mu tänase postituse mõte on isadepäev. Pere vanaisa kutsus mind koos tema perega õhtust sööma, mis on nende traditsioon isadepäeval. Vanaisa, kaks last ja nende pered, mis tegi kokku 13 inimest.

Olime suure hotelli uhkes restoranis. Reegel number 1: söö palju jaksad! sest tegu oli buffee-restoraniga. 

Helistasin õhtul oma isale, et soovida ilusat (hollandi) isadepäeva. :)

Esimene suvi mujal

Siin ma nüüd siis olen. Üksinda Amsterdamis. Üksinda seetõttu, et teised õpilased, mittehollandlased, on juba kodudesse läinud.
See nädal on olnud bitter-sweet. Esimene aasta edukalt ja pidulikult ja ametlikult lõpetatud, aga inimesed on lahkunud, osa, keda enam ei näegi, ja õnneks osa teisi, kes tagasi tulevad järgmisele aastale. Peale selle, nädal möödub tööd otsides - internetis ja otse. Mõned kohad on tõenäolisemad kui teised, aga loodan järgmisel nädalal saada vastuseid ja kutseid intervjuudele.
Täna just käisin linnas selle tõttu, et oma CV koos motivatsioonikirjaga jälle kellelegi ulatada.

Täna sain tuttavaks ühe oma naabriga - Nikole tema nimi. Meeldin ta koerale, kes on väga rõõmsameelne ja mänguhimuline. Äkki avaneb võimalus millalgi kutsuda kohvi jooma vms. :)

Kuigi mul tööd ei ole, siiski väga üllatavalt, tulen rahaliselt välja. Toidupoolest ei pea muretsema, sest õpilastest on jäänud väga palju toitu järgi. Olen juukseid lõiganud ja värvinud, seega sealt olen ka vähekene teeninud.

Nii siin lähebki - tööd otsides.

Concert of lyrics

Juba aasta alguses teatati, et lõpus tuleb esitada omakirjutatud laul. Kaua-oodatud, vähe-valmistatud konsert toimus eile.
Kaks nädalat enne hakkasid inimesed kiiruga lugusid kirjutama. Kuna nädalakava on siin tihe, siis väga palju aega polnud, et enne sellega tegeleda. Istusin minagi üks muusikatund oma rõdul ja kirjutasin loo "You came to me".

Melody ja mina

MCAN'is õpid olema spontaanne ja mitte igakord 100% valmistunud. Aga konstert läks väga hästi. Oodatud 60 inimese asemel koosnes publik 105 inimesest.
Eriliseks tegi selle kontserdi see, et kõigil oli oma lugu rääkida, omad mõtted ja sõnad edastada. Omaloomingus mängiti oma stiili, lauldi oma ulatuses ja tehtigi "oma asja", mis isegi aasta jooksul välja ei tulnud. Tundus selle konserdi järgi, et tegu oleks olnud muusika suunitlusega Master's Commission.

Kohe-kohe on lõpp käes.
Homme on suur ametlik pidulik lõpetamine.
Ja siis esmaspäevaga on enamik inimesi läinud..